Miks telefonis “scrollimine” ei ole tegelikult puhkus ajule?

Pärast pikka kooli- või tööpäeva tundub sageli loomulik võtta telefon kätte ja lihtsalt “scrollida”. See võib näida lõõgastava pausina, kuid tegelikult ei saa aju sellisel viisil päriselt puhata. Piiritaja Teraapiakeskuse psühholoog Janne Kristi Jaakson selgitab, miks pidev telefonis olemine võib vaimset väsimust hoopis suurendada ning kuidas anda ajule päriselt taastav paus.

Miks “scrollimine” tundub puhkusena?

Telefonis olemine nõuab küll vähem aktiivset pingutust kui õppimine või töö tegemine, mistõttu võib see tunduda lõõgastavana. Tegelikult töötleb aju ka telefonis olles pidevalt uut infot:

• videod;
• pildid;
• tekstid;
• helid;
• teavitused.

Aju ei saa hetkekski aeglustuda, sest uus info voolab pidevalt peale. Seetõttu ei teki päris taastumist, isegi kui inimene tunneb, et ta “lihtsalt puhkab”.

Kuidas telefonis scrollimine aju mõjutab?

Pidev kiire info tarbimine võib aju üle koormata. Eriti pärast pikka kooli- või tööpäeva võib lõputu sisu vaatamine suurendada:

• vaimset väsimust;
• ärevust;
• keskendumisraskusi;
• motivatsioonipuudust.

Paljud noored märkavad, et pärast pikka telefonis olemist on keeruline alustada õppimise, koduste tööde või muude keskendumist nõudvate tegevustega.

Põhjus peitub selles, et aju harjub kiire dopamiini ja lihtsa stimulatsiooniga. Õppimine ning süvenemist nõudvad tegevused vajavad aga rohkem vaimset pingutust ja tähelepanu.

Miks aju vajab päris pause?

Aju taastub kõige paremini hetkedel, kus uut infot ei tule pidevalt peale. Päris paus ei pea olema midagi keerulist või pikalt planeeritud.

Taastavad tegevused võivad olla näiteks:

• vaikuses olemine;
• jalutamine;
• liikumine;
• söögi tegemine;
• looduses viibimine;
• hetkeks aknast välja vaatamine;
• rahulik vestlus teise inimesega.

Sellised pausid annavad ajule võimaluse aeglustuda ning vähendavad vaimset ülekoormust.

Kas telefonis olemine on alati halb?

Telefoni kasutamine ei ole iseenesest probleem. Oluline on märgata, kuidas ja millal telefoni kasutatakse.

Tasub endalt küsida:

• Kui palju ma päevas scrollin?
• Millal ma kõige rohkem telefoni kasutan?
• Kas telefon aitab mul puhata või jätab mind pärast veel väsinumaks?
• Kas mul on pärast keerulisem keskenduda või õppida?

Teadlikum telefoni kasutamine aitab paremini märgata, millal aju vajab tegelikult puhkust, mitte lihtsalt uut infot.

Kuidas aidata noorel ajul taastuda?

Laste ja noorte puhul on oluline toetada tasakaalu digimaailma ja päris puhkuse vahel. Vanemad saavad aidata:

• luues ekraanivabu hetki;
• julgustades liikumist ja hobisid;
• hoidma pause õppimise ja telefoni kasutamise vahel;
• toetades regulaarset unerežiimi.

Ka väikesed muutused võivad aidata vähendada vaimset väsimust ning parandada keskendumisvõimet.

Kasvuvalud lastel: millal on tegemist tavapärase kasvamisega ja millal peaks pöörduma spetsialisti poole?

Paljud vanemad on kokku puutunud olukorraga, kus laps kurdab õhtul või öösel jalavalu. Sageli nimetatakse neid vaevusi kasvuvaludeks. Kuigi nimi viitab kiirest kasvamisest tingitud probleemile, on tegelikult tegemist lapseea kõige sagedasema valusündroomiga, millel puudub muu selge põhjus.

Hea uudis on see, et kasvuvalud on enamasti ohutud ja mööduvad ega põhjusta lapsele pikaajalisi terviseprobleeme.

Mis on kasvuvalud?

Kasvuvalud on lapseeas esinevad lihasvalud, mis tekivad enamasti jalgades ning avalduvad õhtuti või öösiti. Tegemist ei ole otseselt luude kasvamisest põhjustatud valuga, vaid pigem üldnimetusega valudele, millele ei leita muud meditsiinilist selgitust.

Kuigi kasvuvalud võivad lapse jaoks olla ebameeldivad ja häirida und, ei ole need ohtlikud ning enamasti mööduvad aja jooksul iseenesest.

Mis vanuses kasvuvalud esinevad?

Kõige sagedamini esinevad kasvuvalud 4–12-aastastel lastel. Valusid esineb nii poistel kui tüdrukutel ning need võivad tulla ja minna erinevate perioodidena kogu lapseea jooksul.

Kui kaua kasvuvalud kestavad?

Kasvuvalud on väga individuaalsed. Mõnel lapsel esineb vaid üksikuid episoodilisi valusid, teistel võivad sümptomid korduda pikema aja vältel.

Tüüpiliselt:

• valu kestab mõnest minutist paari tunnini;
• valud esinevad episoodidena;
• sümptomid võivad korduda päevade, nädalate või isegi kuude jooksul.

Sageli möödub valu hommikuks täielikult ning päevasel ajal on laps aktiivne ega kurda ebamugavust.

Kasvuvalude sümptomid

Kasvuvalud esinevad kõige sagedamini jalgades. Tüüpilised sümptomid on:

• valu mõlemas jalas;
• valu sääre ees- või tagaküljel;
• valu reie esiosas või põlve taga;
• valu õhtuti või öösiti;
• laps võib valu tõttu öösel ärgata;
• hommikuks on valu taandunud.

Umbes 80–90% juhtudest kurdab laps valu mõlemas jalas korraga. Harvem võivad valutada ka käed.

Oluline on teada, et kasvuvalud ei põhjusta lonkamist ega piira lapse tavapärast aktiivsust päevasel ajal.

Kuidas kasvuvalusid leevendada?

Kasvuvalude jaoks ei ole olemas ühte kindlat “imerohtu”, kuid enamasti piisab lihtsatest kodustest võtetest.

Abiks võivad olla:

• jalgade masseerimine;
• soojakompress;
• sääre- ja reielihaste venitused;
• vajadusel valuvaigistid tugeva valu korral.

Kõige olulisem on lapse rahustamine ja selgitamine, et kuigi valu on ebameeldiv, ei ole see ohtlik ning möödub aja jooksul.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Kuigi kasvuvalud on enamasti ohutud, vajavad mõned sümptomid põhjalikumat hindamist. Spetsialisti poole tasub pöörduda juhul, kui:

• valutab ainult üks jalg;
• valu on ühes kindlas punktis;
• valu paikneb liigestes, mitte lihastes;
• esineb punetus, turse või liigesjäikus;
• valu kestab terve päeva või süveneb ajas;
• valu on tugevam hommikuti;
• laps väldib liikumist või trenni;
• esineb lonkamine;
• laps ei taha jalale toetuda;
• lisanduvad palavik, väsimus või kaalulangus.

Sellistel juhtudel võib olla vajalik täiendav hindamine füsioterapeudi või arsti poolt.

Miks müramine on väikelapse arengule tegelikult oluline?

Paljud vanemad tunnevad vahel muret, kui laps tahab pidevalt mürada, hüpata, maadelda või patjadega sõdida. Tegelikult ei ole müramine lihtsalt “liigne energia”, vaid oluline osa lapse arengust. Piiritaja Teraapiakeskuse laste psühholoog Janne Kristi Jaakson selgitab, miks aktiivne füüsiline mäng toetab lapse aju arengut, emotsioonide juhtimist ja sotsiaalseid oskusi.

Mis on müramine?

Müramine tähendab aktiivset füüsilist mängu, kus on:

• kehaline kontakt;
• palju liikumist ja elevust;
• mänguline “võitlus” ilma päris agressioonita.

Näiteks võib müramine olla:

• tagaajamine;
• voodil hüppamine;
• padjasõda;
• mänguline maadlus vanemaga.

Oluline on mõista, et turvaline müramine ei ole kaklus, vaid vastastikune mäng, kus mõlemad osapooled naudivad tegevust.

Kuidas müramine lapse aju arengut toetab?

Müramise ajal aktiveeruvad ajus süsteemid, mis on seotud:

• õppimisega;
• motivatsiooniga;
• paindliku mõtlemisega;
• eneseregulatsiooniga.

Neuroteadlane Jaak Panksepp on rõhutanud, et mäng ei ole lihtsalt ajaviide, vaid üks aju põhifunktsioone, mis aitab lapsel areneda.

Uuringud näitavad, et mängupuudus võib mõjutada:

• sotsiaalseid oskusi;
• emotsioonide juhtimist;
• paindlikku mõtlemist;
• stressiga toimetulekut.

Müramine õpetab emotsioone juhtima

Kuigi müramine võib kõrvalt vaadates tunduda kaootiline, toimub selle käigus oluline õppimine.

Müramise ajal laps:

• kogeb tugevaid emotsioone;
• õpib elevust ja frustratsiooni taluma;
• harjutab pidurdamist ja peatumist;
• õpib pärast erutust uuesti rahunema.

See on närvisüsteemi jaoks oluline “treening”, mis aitab lapsel hiljem paremini oma emotsioone juhtida.

Müramine õpetab suhtlemist ja piiride tajumist

Füüsiline mäng õpetab lapsele pidevalt teiste reaktsioonide jälgimist:

• kas teine tahab jätkata;
• kas mäng läheb liiga tugevaks;
• millal tuleb peatuda.

Laps õpib:

• arvestama teiste piiridega;
• kohandama oma käitumist;
• lugema kehakeelt ja emotsioone;
• tegema koostööd.

Need oskused on olulised nii lasteaias, koolis kui ka hilisemates suhetes.

Miks on müramine vanema ja lapse suhtes oluline?

Füüsiline mäng vanemaga aitab luua turvatunnet ja tugevdab omavahelist sidet.

Müramine võib:

• suurendada usaldust;
• pakkuda lapsele turvalist läheduskogemust;
• aidata lapsel kogeda, et tugevad tunded on lubatud;
• toetada lapse enesekindlust.

Selline kontakt aitab lapsel hiljem paremini rahuneda, koostööd teha ja oma tunnetega toime tulla.

Müramine vajab siiski piire

Kuigi müramine on arenguliselt kasulik, vajab see turvalisi piire.

Olulised põhimõtted:

• täiskasvanu jälgib mängu turvalisust;
• “stopp” tähendab alati stopp;
• mäng katkeb, kui keegi enam ei soovi jätkata;
• eesmärk ei ole haiget teha.

Müramine ei vaja keelamist, vaid teadlikku juhendamist.