Mõnikord ei ole lihtne aru saada, mis täpselt toimub. Tahaks õppida, olla sõpradega või lihtsalt rahus olla, aga peas on pidev pinge.
Mõtted ei jää paigale, keha on rahutu ja tekib tunne, et midagi on kogu aeg liiga palju.
Psühholoogi vaates on see väga tuttav kogemus paljudele teismelistele ja noortele. Ärevus ei näe alati välja dramaatiline, sageli on see vaikne ja püsiv seisund, millega ollakse harjunud elama.
Kui ärevus ei lase keskenduda – mida teha, kui pea on kogu aeg pingeid täis?
Mõnikord ei ole lihtne aru saada, mis täpselt toimub. Tahaks õppida, olla sõpradega või lihtsalt rahus olla, aga peas on pidev pinge. Mõtted ei jää paigale, keha on rahutu ja tekib tunne, et midagi on kogu aeg liiga palju.
Psühholoogi vaates on see väga tuttav kogemus paljudele teismelistele ja noortele. Ärevus ei näe alati välja dramaatiline, sageli on see vaikne ja püsiv seisund, millega ollakse harjunud elama.
Kuidas ärevus noortel sageli väljendub?
Ärevus võib avalduda väga erinevalt:
- keskendumisraskused ja hajevil olemine,
- pidev muretsemine tuleviku pärast,
- kehaline pinge, rahutus või väsimus,
- tunne, et peaks kogu aeg paremini hakkama saama,
- soov vältida olukordi, mis varem ei olnud probleem.
Tihti arvatakse, et see on laiskus või ülitundlikkus. Tegelikult on see sageli märk sellest, et närvisüsteem on olnud pikalt üle koormatud.
Miks selline seisund tekib?
Ärevus ei teki tühjalt kohalt. Selle taga võivad olla:
- kooli- ja sooritusootused,
- pidev võrdlemine teistega,
- suhted ja ebakindlus,
- muutused või pikalt kestnud stress.
Kui pinget on liiga kaua liiga palju, hakkab keha sellest märku andma.
Mida saab noor ise proovida?
On mõningaid samme, mis võivad aidata pinget veidi vähendada:
- aeglane hingamine ja pauside võtmine,
- kindlam unerütm,
- mõtete kirja panemine,
- kellegagi rääkimine, keda usaldad.
Need ei lahenda alati kõike, aga võivad olla hea algus.
Millal tasub pöörduda psühholoogi poole?
Psühholoogiline tugi võib olla abiks siis, kui:
- ärevus segab õppimist, und või igapäevaelu,
- pinge on kestnud pikemat aega,
- tekib tunne, et üksi on raske hakkama saada,
- on soov paremini mõista iseennast ja oma reaktsioone.
Psühholoogi poole pöördumine ei tähenda, et midagi oleks „valesti“. See on võimalus saada selgust ja tuge.
Kokkuvõtteks
Ärevus ei defineeri inimest. See on seisund, mida saab mõista ja millega saab tegeleda. Turvalises ja toetavas keskkonnas on võimalik õppida oma mõtteid ja tundeid paremini juhtima ning leida rohkem rahu igapäevaellu.
Kui see teema kõnetab, võib vestlus psühholoogiga olla üks viis edasi liikumiseks.
Kui tunned, et vajad rohkem tuge
Ärevusega ei pea üksi toime tulema. Mõnikord piisab ühest vestlusest, et saada rohkem selgust, mõistmist ja praktilisi viise, kuidas pingega paremini toime tulla.
Piiritaja Teraapiakeskuses aitab psühholoog Janne noortel ja peredel ärevust paremini mõista ning leida sobivaid samme edasiliikumiseks.
📌 Psühholoog Janne juurde saad aja broneerida Piiritaja Teraapiakeskuse kodulehel.
Kui soovid nõu või tuge, oleme olemas
Mõnikord piisab ühest vestlusest, et paremini mõista oma tundeid ja leida sobiv järgmine samm.