Miks telefonis “scrollimine” ei ole tegelikult puhkus ajule?

Miks telefonis “scrollimine” ei ole tegelikult puhkus ajule?

Pärast pikka kooli- või tööpäeva tundub sageli loomulik võtta telefon kätte ja lihtsalt “scrollida”. See võib näida lõõgastava pausina, kuid tegelikult ei saa aju sellisel viisil päriselt puhata. Piiritaja Teraapiakeskuse psühholoog Janne Kristi Jaakson selgitab, miks pidev telefonis olemine võib vaimset väsimust hoopis suurendada ning kuidas anda ajule päriselt taastav paus.

Miks “scrollimine” tundub puhkusena?

Telefonis olemine nõuab küll vähem aktiivset pingutust kui õppimine või töö tegemine, mistõttu võib see tunduda lõõgastavana. Tegelikult töötleb aju ka telefonis olles pidevalt uut infot:

• videod;
• pildid;
• tekstid;
• helid;
• teavitused.

Aju ei saa hetkekski aeglustuda, sest uus info voolab pidevalt peale. Seetõttu ei teki päris taastumist, isegi kui inimene tunneb, et ta “lihtsalt puhkab”.

Kuidas telefonis scrollimine aju mõjutab?

Pidev kiire info tarbimine võib aju üle koormata. Eriti pärast pikka kooli- või tööpäeva võib lõputu sisu vaatamine suurendada:

• vaimset väsimust;
• ärevust;
• keskendumisraskusi;
• motivatsioonipuudust.

Paljud noored märkavad, et pärast pikka telefonis olemist on keeruline alustada õppimise, koduste tööde või muude keskendumist nõudvate tegevustega.

Põhjus peitub selles, et aju harjub kiire dopamiini ja lihtsa stimulatsiooniga. Õppimine ning süvenemist nõudvad tegevused vajavad aga rohkem vaimset pingutust ja tähelepanu.

Miks aju vajab päris pause?

Aju taastub kõige paremini hetkedel, kus uut infot ei tule pidevalt peale. Päris paus ei pea olema midagi keerulist või pikalt planeeritud.

Taastavad tegevused võivad olla näiteks:

• vaikuses olemine;
• jalutamine;
• liikumine;
• söögi tegemine;
• looduses viibimine;
• hetkeks aknast välja vaatamine;
• rahulik vestlus teise inimesega.

Sellised pausid annavad ajule võimaluse aeglustuda ning vähendavad vaimset ülekoormust.

Kas telefonis olemine on alati halb?

Telefoni kasutamine ei ole iseenesest probleem. Oluline on märgata, kuidas ja millal telefoni kasutatakse.

Tasub endalt küsida:

• Kui palju ma päevas scrollin?
• Millal ma kõige rohkem telefoni kasutan?
• Kas telefon aitab mul puhata või jätab mind pärast veel väsinumaks?
• Kas mul on pärast keerulisem keskenduda või õppida?

Teadlikum telefoni kasutamine aitab paremini märgata, millal aju vajab tegelikult puhkust, mitte lihtsalt uut infot.

Kuidas aidata noorel ajul taastuda?

Laste ja noorte puhul on oluline toetada tasakaalu digimaailma ja päris puhkuse vahel. Vanemad saavad aidata:

• luues ekraanivabu hetki;
• julgustades liikumist ja hobisid;
• hoidma pause õppimise ja telefoni kasutamise vahel;
• toetades regulaarset unerežiimi.

Ka väikesed muutused võivad aidata vähendada vaimset väsimust ning parandada keskendumisvõimet.