Lapse nutt, viha, pettumus või hirm võivad panna ka rahuliku lapsevanema proovile. Tugevate tunnete hetkel tulevad sageli suhu laused, mida oleme ise kuulnud või harjumusest kasutame.
Paraku ei aita need alati last rahustada ega toeta tema emotsionaalset arengut.
Selles postituses räägib meie laste ja noorte psühholoog Janne, mida öelda, kui lapsel on tugevad tunded, mida pigem vältida ning kuidas täiskasvanu reageerimine mõjutab lapse eneseregulatsiooni.
Mida öelda, kui lapsel on tugevad tunded (ja mida pigem mitte)
Lapse tugevate tunnete hetked võivad olla keerulised nii lapsele kui ka täiskasvanule. Just sellistel hetkedel on oluline mõista, et laps ei vaja esmalt õpetamist ega parandamist, vaid rahu, turvatunnet ja täiskasvanu toetavat kohalolu.
Miks on tugeva emotsiooni hetkel täiskasvanu reaktsioon nii oluline?
Kui laps kogeb tugevaid tundeid, on tema närvisüsteem stressirežiimis. Sellises seisundis ei ole laps valmis õppima, juhiseid vastu võtma ega olukorda analüüsima. Ta vajab esmalt rahunemist ja turvatunnet.
Lapse eneseregulatsioon kujuneb korduvate kogemuste kaudu, kus täiskasvanu:
- märkab lapse tundeid,
- peegeldab neid sõnades,
- aitab lapsel nendega toime tulla.
Alles seejärel on laps valmis õppima ja lahendusi otsima.
Tunnete pisendamine – miks see ei rahusta?
Tugevate tunnete ajal öeldakse lapsele sageli:
- „Pole hullu.“
- „Pole põhjust nutta.“
- „See ei olnud nii valus.“
- „Ära nuta.“
Kuigi need laused on enamasti mõeldud lohutuseks, võivad need lapse kogemust pisendada. Lapse jaoks on tunne päris – ja kui ta kogeb, et täiskasvanu seda ei tunnista, võib sisemine pinge hoopis suureneda.
Tunnete pisendamine ei rahusta lapse närvisüsteemi, vaid võib anda sõnumi, et tema emotsioonid pole lubatud.
Parem vastus:
„Ma näen, et sul on praegu väga raske.“
Kiire õpetamine või lahendamine – vale hetk
Tugeva emotsiooni keskel kuuleb laps tihti:
- „Ole rahulik.“
- „Mõtle positiivselt.“
Kuigi eesmärk on hea, ei ole lapse aju selles hetkes valmis õppima. Enne rahunemist ei ole võimalik uusi oskusi omandada ega olukorda teistmoodi mõtestada.
Laps vajab esmalt tunnet, et ta pole oma tunnetega üksi.
Parem vastus:
„Oleme koos. Olen sulle toeks.“
Käitumise sildistamine ja selle mõju lapsele
Tugevate tunnete ajal võivad lapsele kõlada ka sildistavad laused:
- „Sa oled liiga tundlik.“
- „Sa käitud nagu titt.“
Sellised sõnumid võivad mõjutada lapse minapilti ja enesehinnangut ning anda tunde, et temaga on midagi valesti.
Parem vastus:
„Sinu tunded on suured, aga koos leiame viisi, kuidas nendega toime tulla. Ma toetan sind.“
See eristab lapse tunded tema käitumisest ja annab turvalise sõnumi, et raskustega on võimalik hakkama saada.
Kuidas kujuneb lapse eneseregulatsioon?
Lapse eneseregulatsioon areneb läbi korduvate kogemuste, kus täiskasvanu:
- märkab,
- peegeldab,
- toetab.
Oluline on meeles pidada, et selles protsessis mängivad rolli ka vanema enda tunded ja oskus nendega toime tulla. Kui lapse emotsioonid on vanema jaoks väga kurnavad või üle jõu käivad, on täiesti loomulik vajada tuge.
Kui tunned, et vajad ise rohkem toetust
Lapse tugevate tunnete toetamine ei tähenda täiuslikkust. See tähendab kohalolu, märkamist ja valmisolekut õppida – ka siis, kui see on keeruline.
Kui tunned, et vajad lapse emotsioonide ja käitumise mõistmisel professionaalset tuge, oled oodatud pöörduma Piiritaja Teraapiakeskuse poole. Meie psühholoog Janne töötab laste, noorte ja peredega ning aitab leida just teie perele sobivaid lahendusi.
📌 Psühholoog Janne vastuvõtule saab aja broneerida Piiritaja Teraapiakeskuse kodulehel. Samuti leiad meie blogist ja sotsiaalmeediast rohkem praktilisi nõuandeid lapse emotsionaalse arengu toetamiseks.
Kui soovid nõu või tuge, oleme olemas
Mõnikord piisab ühest vestlusest, et paremini mõista lapse tundeid ja leida sobiv järgmine samm kogu pere toetamiseks.