Tegevusteraapia aitab lastel ja noortel saavutada suuremat iseseisvust ja osalust igapäevaelu tegevustes. Ravivormina keskendub tegevusteraapia inimese tegevusvõimele. Tegevusterapeut hindab ennekõike lapse või noore igapäevaelu tegevustes osalemise võimet ja kvaliteeti, selgitab välja lapse tugevused ning arenguvajadused. Tegevusvõime parandamiseks on võimalik teraapias arendada võimeid ja oskuseid (tegevuseeldused), samuti on võimalik kohandada nii tegevusi kui ka keskkonda iseseisvat toimetulekut toetavaks. Fookuses on nii sensomotoorsete, psühhosotsiaalsete kui ka kognitiivsete tegevuseelduste arendamine. Tegevusteraapias arendatakse, säilitatakse või taastatakse lapse jaoks vajalikke oskusi ning võimeid läbi tähenduslike tegevuste, mis hõlmavad nii mängu kui ka õppimist. Samuti on tegevusteraapia oluline osa vanemate nõustamine, nende teadlikkuse tõstmine lapse arengust ja eakohastest oskustest.
Pöördu tegevusterapeudi vastuvõtule, kui teie lapsel…
- esineb sensoorse tundlikkuse eripärasid, mis häirivad igapäevaelu (üle- ja alavastuvõtlikkus/üli-, alatundlikkus)
- esineb raskusi igapäevaelu tegevuste (mäng, kirjutamine, riietumine, söömine, hügieen jne) sooritamisel
- on keeruline toime tulla impulsiivsuse ja “jonni” hoogudega
- on vajadus pidevalt liikuda, hüpata, kiikuda, keerutada jne
- esineb raskusi tähelepanu ja fookse hoidmisega, tegevuste algatamise ja planeerimisega
- kulgeb areng eakaaslastest aeglasemalt
- on raskusi pilkkontakti võtmisega, ta ei reageeri oma nimele ega ole huvitatud teistega suhtlemisest ning koosmängust
- tekitab pliiats trotsi, ta on käeliselt kohmakas, väldib nii kodus, lasteaias kui ka koolis käelisi tegevusel
- on soov pidevalt sinu piire katsetada ja soovid luua turvalist suhet ning olla teadlik oma lapse arengulistest vajadustest.