Lapse tugevad tunded – viha, kurbus, pettumus või ärevus – võivad vanemas tekitada jõuetust. Sageli tekib küsimus: mida ma peaksin ütlema, et last päriselt toetada, mitte olukorda hullemaks teha? Hea uudis on see, et toetav reaktsioon ei pea olema pikk ega täiuslik. Oluline on suund ja hoiak.
Selles postituses selgitab meie laste ja noorte psühholoog Janne, kuidas lapse tugevaid tundeid mõista, millised sõnad aitavad ning millal võiks kaaluda spetsialisti tuge.
Miks on lapse tunded vahel nii intensiivsed?
Lapse närvisüsteem alles areneb. See tähendab, et laps tunneb tugevalt, aga oskab veel vähe reguleerida. Kui emotsioon tekib, on see tema jaoks päris ja kõikehõlmav. Isegi siis, kui täiskasvanu jaoks tundub põhjus väike.
Tugevad tunded võivad olla seotud näiteks:
väsimuse või ülekoormusega
muutustega (lasteaed, kool, pereolukord)
oskusega sõnastada oma vajadusi
temperamendiga
Oluline on meeles pidada: tugev tunne ei tähenda halba käitumist ega “ärahellitatud” last. See tähendab, et laps vajab täiskasvanu abi.
Mida laps tegelikult oma tundehetkel vajab?
Kui laps on tugeva emotsiooni sees, ei otsi ta lahendust ega õpetust. Ta vajab eelkõige mõistmist ja turvatunnet.
See tähendab:
keegi jääb rahulikuks
keegi ei naera ega pisenda
keegi aitab tunde sõnastada
Alles pärast seda, kui laps on rahunenud, on võimalik rääkida käitumisest või lahendustest.
Mida öelda, kui lapsel on tugevad tunded?
Allpool on mõned lihtsad ja toimivad laused, mis aitavad last emotsiooni hetkel toetada.
1. Peegelda lapse tunnet
Tunnete peegeldamine aitab lapsel aru saada, et teda on nähtud.
Näited:
„Sa oled praegu väga pahane.“
„Tundub, et see tegi sulle haiget.“
„Sa oled pettunud, sest asi ei läinud nii, nagu lootsid.“
Sa ei pea tundega nõustuma – piisab, kui seda märkad.
2. Anna lapsele sõnu
Paljud lapsed ei oska oma tundeid veel nimetada. Täiskasvanu saab siin olla tõlgiks.
Näited:
„Võib-olla sa tunned kurbust, sest pidime ära tulema.“
„Tundub, et sa oled korraga nii vihane kui ka pettunud.“
See arendab lapse emotsioonide mõistmist ja eneseregulatsiooni.
3. Näita, et tunne on lubatud
Laps peab teadma, et tunne ise ei ole vale – isegi kui käitumisel on piirid.
Näited:
„Kõik tunded on lubatud.“
„Sa võid olla vihane, aga me ei löö.“
„Ma olen siin, isegi kui sul on raske.“
See loob turvalise suhte ja vähendab vajadust tundeid alla suruda.
Mida pigem mitte öelda?
Hea kavatsusega laused võivad vahel hoopis sulgeda lapse.
Vältida tasub näiteks:
„Pole midagi hullu.“
„Ära nuta.“
„Sa reageerid üle.“
Need sõnumid annavad lapsele märku, et tema sisemine kogemus ei ole oluline.
Millal võib vaja minna täiendavat tuge?
Kui lapse tugevad tunded:
kestavad pikalt
muutuvad järjest intensiivsemaks
segavad igapäevaelu (kool, suhted, uni)
tekitavad vanemas pidevat abitust
…siis võib olla abi spetsialistiga nõu pidamisest. Sageli ei vaja laps „parandamist“, vaid vanem tuge ja selgust, kuidas last paremini mõista.
Kokkuvõtteks
Lapse tugevad tunded ei ole probleem, vaid signaal. Kui laps kogeb, et täiskasvanu jääb tema kõrval rahulikuks ja mõistvaks, õpib ta ajapikku ka ise oma tundeid paremini juhtima.
Kui tunned, et see teema puudutab sinu peret ja vajad tuge, võib vestlus spetsialistiga aidata olukorda selgemaks saada.
Meie psühholoog Janne juurde saab aja broneerida siin.