Lapse liigutuslik areng on pidevas muutumises alates esimestest elukuudest kuni noorukieani. Igas vanuses kujunevad erinevad oskused – alates peahoiust ja pööramisest kuni jooksmise, hüppamise, tasakaalu ja kehatunnetuseni. Kuigi iga laps areneb omas tempos, võivad teatud märgid viidata sellele, et lapse liikumine vajab veidi rohkem suunamist.
Meie laste füsioterapeut Kadi Rahu on kokku pannud info vanemale tuginedes igapäevasele tööle laste ja peredega. Laste füsioteraapia eesmärk on toetada lapse loomulikku arengut, aidata kaasa eakohaste liikumisoskuste kujunemisele ning ennetada hilisemaid raskusi.
Füsioterapeudi vastuvõtule ei pöörduta ainult probleemide korral – sageli tullakse ka ennetavalt, et saada kindlustunnet, hinnangut lapse arengule ja praktilisi soovitusi igapäevaeluks.
0-6 elukuud
Esimeste elukuude liigutusliku arengu peamiseks eesmärgiks on tugeva peahoiu ning kehatüvelihaste saavutamine. See loob vundamendi iseseisvaks istumiseks ning liikumiseks.
Millal konsulteerida laste füsioterapeudiga?
- 3. elukuul jääb beebi pea veel tõstes taha rippuma
- 3.-4. elukuul vajuvad kõhuli asendis käed kiiresti alt ära
- 4. elukuuks ei näita beebi üldse huvi asjade haaramise vastu
- haarab mänguasju, kuid eelistab ühte kätt
- beebile ei meeldi üldse kõhuli olla
- beebi vaatab selili või kõhuli olles kogu aeg ainult ühes suunas
- selili või kõhuli olles märkad, et beebi pea või kehatüvi on viltu
- 5. elukuuks pole beebi hakanud iseseisvalt kõhuli pöörama
- pöörab ise kõhuli, kuid ainult ühes suunas
- 6. elukuuks pole beebi hakanud kõhuli asendis end sirgetele kätele lükkama
- 6. elukuuks ei ole beebi hakanud kõhuli ümber enda ringe tegema (pivoteerima)
- beebiga on väga kange, raskendades igapäevaseid toiminguid või võimlemist
- beebi on väga pehme, liigutused valmistavad talle raskusi ning ta väsib kiiresti
12-24 elukuud
Teisel eluaastal leiab laps enesekindluse ja tasakaalu püstises asendis. Kujunema hakkavad ka keerulisemad koordinatsioonioskused nagu jooksmine ja hüppamine.
Millal konsulteerida füsioterapeudiga?
- 15. elukuuks pole proovinud iseseisvaid samme teha
- kõnnib enamus ajast varvastel
- eelistab takistustest üle või peale astumisel tugevalt ühte jalga
- lonkab või astub ühe jalaga pikema sammu kui teisega (st kõnnib veidi üks külg ees)
- eelistab istuda W-istes, muid istumisasendeid ei kasuta
- komistab ja kukub eakaaslastega võrreldes sagedamini
Eelkooliealised lapsed
Täiustuma hakkavad keerulisemad koordinatsioonioskused, tasakaal ning kehatunnetus.
Eakohased oskused enne kooliminekut:
- 2-3 aasta vahel kujuneb tõeline jooksusamm (mõlemad jalad tulevad hetkeks maast lahti)
- 2-3 aasta vahel kujuneb kaks jalga koos hüppamine
- 3-4 aasta vahel hakkab laps liikuma treppidest vahelduvsammuga
- 3-4-aastane suudab seista ühel jalal vähemalt 3 sek
- 3-4-aastane sõidab kolmerattalise või abiratastega jalgrattaga
- 4-5-aastane seisab ühel jalal 5-10 sek, proovib ühel jalal hüppeid
- 4-6-aastane hakkab sõitma abiratasteta jalgrattaga
- 5-7-aastane seisab ühel jalal 10 sek, hüppab ühel jalal ning harki-kokku hüppeid
Millal konsulteerida füsioterapeudiga?
- laps ei ole saavutanud eelmisel slaidil välja toodud oskusi
- laps komistab ja kukub sageli, näiliselt ka ilma põhjuseta
- laps väsib füüsilistel tegevustel kiiresti või väldib füüsilisi tegevusi
- väldib sõiduvahendeid (tõukeratas, jalgratas) või on sõites väga ebakindel
- kõnnib sageli varvastel
- lapse hüppeliigesed vajuvad sissepoole (keharaskus on kantud rohkem labajala siseküljele, jalanõud kuluvad eelkõige siseküljest)
- tähelepanu- ja keskendumisraskused või juba diagnoositud ATH
Kooliealised ja noorukid
Kooliea märksõnadeks on kasvuspurdid, arenev rüht ning järjest suurenevad treeningkoormused
Millal konsulteerida füsioterapeudiga?
- skeleti-lihassüsteemi valud, mis on kestnud kauem kui 2 nädalat
- vigastusjärgselt taastusravi eesmärgil
- rühihäired ja seljavalu – üks õlg või puus märgatavalt kõrgemal kui teine, “nutikael”, passiivne/loid kehahoid
- lampjalgsus
- ülekaalulisus, raskused ning kiire väsimine füüsilistel tegevustel