Omandasin magistrikraadi loovteraapias Tallinna Ülikoolis ning töötan rehabilitatsiooni teenuseid pakkuvates meeskondades. Olen juhendanud loovringi loovteraapia meetoditega Tallinna Heleni Koolis, pakkudes noortele võimalust eneseväljenduseks ja loovuse arendamiseks. Samuti olen osalenud Tallinna Ülikooli pilootprojektis, kus juhendasin grupikunstiteraapiat, toetades Ukraina laste kohanemist Eestis.

Töötan kunstiterapeudina kõikide sihtgruppidega üle terve elukaare. Näen enda rolli eelkõige turvalise ja toetava kaasteelisena kliendi teekonnal – inimesena, kes hoiab turvalist ruumi, et klient saaks oma sisemaailmaga kontakti luua. Kunstiteraapia on aardelaegas, kust kõik sihtgrupid leiavad midagi enda jaoks. Erilisel kohal on materjalid, mida saab käega katsuda ja ise kujundada – plastiliin, näpuvärvid, erinevad kangad või muud põneva tekstuuriga vahendid. Just nende kaudu leiab laps tihti kõige loomulikuma viisi oma tunnete ja mõtete väljendamiseks.

Kunstiteraapia on turvaline koht, kus ei pea kõike sõnadesse panema. Paljud noored tunnevad, et tundeid ja mõtteid on raske jagada – vahel tundub lihtsam vaikida või hoida end tagasi. Kunstiteraapias saab lasta värvidel, kujunditel, vormidel või materjalidel rääkida enda eest. võimalus avastada endas peidetud tugevusi ja unistusi, viis vabastada pinget ja ärevust, mida on raske muul viisil väljendada, turvaline hinnangutevaba ruum, kus saab katsetada, eksida ja uuesti proovida, võimalus toetada oma enesetunnet, leida rahu ja tasakaalu läbi loovuse, samm-sammuline tee, mis aitab kasvada enesekindlamaks ja õppida enda kohta midagi uut.

Kunstiteraapias ei ole õigeid ega valesid vastuseid. See on sinu koht ja sinu tempo. Vahel sünnib midagi, mida saad jagada; vahel piisab sellest, et oled lubanud endal luua. Mõlemal juhul liigud lähemale iseendale.